Eesti Elanikkonnakaitse Liit on vabatahtlikul osalusel põhinev ühendus, mille eesmärk on tugevdada Eesti inimeste, kogukondade ja organisatsioonide valmisolekut kriisideks ning suurendada ühiskonna kerksust. Liit tegeleb elanikkonnakaitse arendamise, kriisivalmiduse tõstmise, ennetustegevuse, koolituste ning kogukondliku turvalisuse edendamisega. Organisatsiooni tegevuse keskmes on inimeste juhendamine kriisiolukordadeks valmistumisel, abi osutamine hädaolukordades ning koostöö kogukondade, kohalike omavalitsuste ja teiste turvalisusega seotud partneritega.
Tsiviilkaitsest elanikkonnakaitseni
Eestis ei ole elanikkonnakaitse uus mõiste. Tänase elanikkonnakaitse juured ulatuvad suuresti 20. sajandi tsiviilkaitsesse. Nõukogude ajal oli tsiviilkaitse riiklik süsteem, mille eesmärk oli kaitsta elanikke sõjaliste rünnakute, eriti tuuma-, keemia- ja kiirgusohtude eest. Selle süsteemi osaks olid varjendid, evakuatsiooniplaanid, elanike väljaõpe, häiresüsteemid ning erinevad pääste- ja päästetööde üksused.
Kuigi toonane tsiviilkaitse oli üles ehitatud eelkõige külma sõja tingimustes, põhines selle tuum siiski samal põhimõttel, mis kehtib ka tänapäeval: riik ja kogukond peavad suutma kaitsta inimesi suurte kriiside korral ning inimesed peavad teadma, kuidas ohuolukorras tegutseda.
Pärast Eesti taasiseseisvumist vähenes tsiviilkaitse tähtsus mitmeks aastakümneks, sest julgeolekukeskkonda peeti suhteliselt stabiilseks. Viimaste aastate sündmused, sealhulgas ülemaailmsed tervisekriisid, ulatuslikud elektri- ja sidekatkestused, loodusõnnetused ning sõda Euroopas, on aga näidanud, et elanikkonna valmisoleku arendamine on taas muutunud väga oluliseks. Seetõttu on Eestis hakatud uuesti süsteemselt arendama elanikkonnakaitset kui laiapõhjalist riigikaitse osa.
Mantlipärija tänapäevases tähenduses
Eesti Elanikkonnakaitse Liitu võib pidada kunagise tsiviilkaitse tänapäevaseks mantlipärijaks. Kui nõukogudeaegne tsiviilkaitse keskendus peamiselt sõjaliste ohtude tagajärgede leevendamisele, siis tänapäevane elanikkonnakaitse hõlmab lisaks sõjalistele ohtudele ka tehnoloogilisi avariisid, loodusõnnetusi, pandeemiaid, energiakatkestusi, küberturbeohte ja muid kriise.
Liidu tegevus lähtub arusaamast, et kriisideks valmisolek ei saa olla üksnes riigi ülesanne. Oluline roll on inimestel endil, kogukondadel, vabatahtlikel, ettevõtetel ja kohalikel omavalitsustel. Seetõttu panustab liit eelkõige inimeste teadlikkuse tõstmisse, kogukondade koolitamisse, varjumise ja evakuatsiooni teemade arendamisse ning praktiliste oskuste õpetamisse, mis aitavad kriisiolukorras toime tulla.
Missioon
Eesti Elanikkonnakaitse Liidu missioon on aidata kaasa sellele, et Eesti inimesed oleksid valmis toime tulema nii rahuaja kriiside kui ka sõjaliste ohtude korral. Selle saavutamiseks edendab liit kriisiteadlikkust, kogukondlikku koostööd, elanikkonnakaitsealast väljaõpet ning praktiliste valmisolekuvõimete loomist üle Eesti.
Nii kannab liit edasi kunagise tsiviilkaitse parimaid põhimõtteid, kohandades need tänapäeva ohtudele ja vajadustele. Eesmärk on luua tugevam, teadlikum ja vastupidavam ühiskond, kus inimesed oskavad ennast, oma peret ja kogukonda kriisiolukorras kaitsta.